Ventilatsioonist
Esimesed ja peamised halva ventilatsiooni tunnused:
- halb lõhn, umbne tunne;
- kondensatsioonivee tekkimine akendel;
- hallitus seintel ja vannitoas.
Soovituslik oleks sel puhul kontakteeruda spetsialistiga. Koostöös on võimalik leida sobilik lahendus.
Kodu hubaseks muutmisel on väga suur tähtsus värskel ja puhtal siseõhul. Hea õhu vajalikkust on oskad hinnata alles siis, kui see puudub: õhk on läppunud ja raske, pea valutab ja enesetunne on halb, oled sageli haige.
Sisekliima mõjutab ka ehitise eluiga ehk kasutuskeskust. Vaid targalt valitud õhuvahetussüsteem suudab tagada värske siseõhu, tekitamata seejuures tõmbetuult. Kui kodus on hea ja kerge hingata, oled terve ja tegus, nagu viibiksid looduses.
Ebapiisav ventilatsioon kodus või kontoris võib põhjustada inimestel haigusnähtusid. Kvaliteetse õhu säilimiseks tuleb ruume aegajalt õhutada. Piisava õhuvahetuse tagab hästi töötav ventilatsioonisüsteem.
Olenevalt hoone ruumide otstarbest võib õhu saastumise põhjuseid olla erinevaid – näiteks eluruumides on põhiliseks saastajaks inimene ise, kes tarvitab õhus olevat hapnikku ja eraldab ise süsihappegaasi. Samuti on eluhoonetes ruume – näiteks santehnilised sõlmed ja köögid, kust on vaja eemaldada liigne niiskus ja aroomid.
Selleks, et ruumis oleks hea olla, peab kogu õhk ruumis vahetuma kahe tunni jooksul. Arvude keeles piisab põhiventilatsiooniks õhuvahetusest 0,2 liitrit/sekundis ruutmeetri kohta. Inimestest erituvate saasteainete eemaldamiseks vajalik õhuhulk on lisaks sellele umbes 7 l/s inimese kohta.
Vanemates majades, mis pole tänapäevaste materjalidega õhutihedaks ehitatud, toimib tavaliselt nn loomulik ventilatsioon. Kuna siseõhk on välisõhust soojem ja kergem, tõuseb see tuulutuslõõre pidi ülespoole ja läheb korstnast välja. Ukse-, akna- ja võimalikest seinapragudest tuleb asemele välisõhk. Selline ventilatsioon on aga tundlik ilmastikule. Tänapäeva ehitusvõimalusi ja -materjale arvestades ei saa enam loota üksnes loomulikule õhuvahetusele. Väljatõmbeventilatsiooni põhimõte on selles, et õhk eemaldatakse märgadest või kõige enam saastunud ruumidest. Sissepuhkeõhk, mille võib võtta otse väljast, juhitakse magamis- ja elutubadesse, kust see läheb uksealuste või avatud uste kaudu ruumidesse, kus on väljatõmbeventilatsioon. Majadesse, kus on ainult väljatõmbeventilatsioon, tuleb paigaldada kõigisse eluruumidesse asendusõhuklapid ehk siis tuulutusavad.
Avatud aken ei taga alati piisavat õhuvahetust.